Eestlaste väljaränne 19. sjanadil - 20. sajandi algul
Tänu transkontinentaalsele rändele oli
rändebilanss negatiivne. Valdavalt üle ookeani, esijoones Ameerikasse suundunud ränne
on ka suhteliselt hästi registreeritud, kuna euroopasisene ränne, mis suurte riikide puhul
jäi suuresti riigi piiridesse, on raskesti jälgitav. Kui palju inimesi sisemaise rände näol
oma elukohta vahetas, kas alaliselt või ajutiselt, on üsna raske ja olenevalt riigisisesest
asjaajamiskorrast ja allikate säilumisest kohati ka võimatu kindlaks teha.
Lokaaluurimuste põhjal on aga hinnatud, et 1900. aasta paiku vahetas tõenäoliselt
kolmandik kuni pool tollal Euroopas elanud 400 miljonist inimesest vähemalt üks kord
elus oma elukohta.
Ehkki Euroopas esines ulatuslikult ka üle riigipiiride ulatuvat regionaalset rännet, nagu
näiteks iirlaste ränne Inglismaale (1840-1914 rändas ligi 5 miljonit iirlast
Suurbritanniasse, s.o. pea sama palju kui venelasi Siberisse) või hooajatööliste ränne