täiendatud teoorias mis sisaldab niinimetatud varjatud lokaalseid parameetreid. /Albert, lk 70/ Einstein üritas sellist teooriat luua kogu oma ülejäänud elu 1955 aastani ning seda üritust jätkavad paljud füüsikud ja filosoofid tänaseni. Mida ütleb Belli teoreem? Milline on Belli teoreemi kehtivus, kas ta kehtib vaid kvantmehaanika kohta või hoopis üldisemalt? 1964 avaldas J.S.Bell (ja tõestas matemaatiliselt) teoreemi, mis sätestab et: „Ükski füüsikaline lokaalmuutujate teooria ei saa kunagi korrata kõiki kvantmehaanika ennustusi eksperimentide tulemuste kohta”. See tähendab, et mittelokaalsus on kvantmehaanika loomulik osa ja seega on vale kas kvantmehaanika või lokaalsuse printsiip looduses. Ning samuti seda, et on võimalik koostada eksperimente, mille korral ükskõik milline lokaalsete muutujate teooria ei saa anda sarnaseid tulemusi kvantmehhaanikaga. /Albert, lk 70/
..); P 1 ... END; { P } ... -------P(...); Joonis 1. Rekursioon ehk iseenesessepöördumine Rekursioon: magasini kasutamisnäide On teada, et alamprogrammi rekursiivsetel väljakutsetel loodavad lokaalmuutujate pôlvkonnad paigutatakse pinudesse ja need hävitatakse tagasipöördumistel alamprogrammist. Järgnevas vaatleme pinumehhanismi lähemalt. Me teeme seda lihtsa alamprogrammi -- rekursiivse faktoriaalfunktsiooni näitel. Rekursiooni käsitlust alustame üldisemast. Rekursiivsed definitsioonid ja algoritmid Rekursiivsel defineerimisel määratletakse defineeritav objekt (suurus) iseenda "lihtsama" ("väiksemamastaabilise") eksemplari kaudu. Selline definitsioon määrab
annaabi.ee 
