Eesti taimkate
aastatel 1930-1943. 1920ndatel tegelas ta põhiliselt taimefüsioloogiaga. 1935. aastal ilmus
Lippmaa koostatud Eesti taimestiku analüüs ja floristiline rajoneering, mis on siiani jäänud
üheks enamkasutatavaks taimegeograafiliseks liigestuseks. 1934. aastal alustati Lippmaa
juhendamisel Eesti taimkatte suuremõõdulist kaardistamist ning sellega jõuti lõpule 1955.
aastal (siis juba L.-M. Laasimeri juhendamisel). Lippmaa initsiatiivil kehtestati 1935. aastal
Eesti looduskaitseseadus.
Lokaalfloora uuringutele kaasas Lippmaa üliõpilasi ja asjahuvilisi. Üheks suuremaks Eesti
botaanikuid ühendavaks ettevõtmiseks kujunes eksikaatkogu "Eesti taimed" (I-IV)
väljaandmine. Eksikaatkogu eesmärgiks oli floora uurimise edendamine, vahetuse teel
ülikooli üldherbaariumi täiendamine teiste maade taimedega ning ühtlasi ka Eesti suuremate
õppeasutuste varustamine herbaarmaterjaliga. Eksikaatkogu koostamise põhitöö tegi Karl
annaabi.ee 
