"lojustele" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

tunneks. Ei saa paike ohtul paistma jaada ega taevatahed samasseseisu sugisel nagu suvel. Pole midagi selles maailmas, mis mulle ei kuuletuks. Ma lukkan liikvele koik rattad ja teen neile rajad, ma annan inimestele nende rahutuse ja naitan, kuidas selle eest pageda. Asjad siin ilmas liiguvad minu naidatud teed mooda ja tana, kuna sa mulle juua andsid, tahan ma sulle head teha." "Hea isand, sinu lahkus on suur, kuid minu soovid pisukesed," utles lambakarjus. "Haljas rohi lojustele ning lonks vett kuivanud kurgule on koik, mida ma vajan." Vooras aga ei jatnud: "Ma kutsun sind endaga kaasa. Kai minuga teed ja ma naitan sulle, kuidas sa void saada rikkaks ja lugupeetud meheks, kelle sonal on kaalu kulas ja kelte kojas votavad leiba linna voimukandjad. Tule mu teekaaslaseksja ma opetan sulle kogumise kunsti, ma juhatan sind linna, kus kojad on joukad, kus koik aidad on vilja tais ja kus rauga paevad mooduvad muretult. See on linn, mille elanikud oskavad aega