- kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust d) andma lojaalsusvande Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise tingimused: Igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. 2. Inimõigused Inimõigusi sätestavad dokumendid: 1) 1948 a. Võeti vastu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon - ei ole siduv dokument riikide suhtes - ÜRO riigid peavad unnustama seda - põhiideed leiduvad riikide põhiseadustes - Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk
17. saj-l toimus lahendus: anglikaani riigikiriku säilimine ja usuvabadus protestantidele (puritaanid, presbüterlased). Vastureformatsioon Protestantide väljajuurimiseks mood kat kiriku reformikomisjon (1536). Paavsti liitlaseks kujuneb Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Selles struktuuris toimub spontaanne sisemine uuenemine: Ignatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas jesuiitide ordu (1540). Ordu andis lojaalsusvande otse paavstile ning katoliku usu kaitsmine oli vastureformatsiooni efektiivseim relv. Jesuiidid oli tõhus organisatsioon, kuna tegutseb varsti kõikides Euroopa riikides kas avalikult või salaja. Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi: võideldi aktiivselt ketserite vastu. Esialgu oli taotluseks kat kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks arenes Saksamaa ususõdade poole. Saksamaa evangeelsed riigiseisused mood enda kaitseks Schmalkaldeni liidu (1531)