Eesti hülged
Hülgeliike on erinevatel andmetel 18 või 19. Nad elavad polaar- ja parasvöötmete meredes,
enamasti ranniku lähedal.
Nad elavad väikestes rühmades aga paaritumise ajal ja suve keskel kogunevad nad
suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul).
Hülged võivad olla 1-6.5 meetrit pikad ja nende kaal on vahemikus 903500 kg. Hüljeste
esiloivad on suhteliselt lühikesed. Nende tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Nende
loivadel on tugevad küünised. Hüljestel ei ole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava.
Sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaava. Hüljeste peamiseks vaenlaseks Eestis on inimesed,
areaali põhjapoolses osas jääkarud. Kui meri on jääs, siis teevad hülged jäässe rindauke, mille
kaudu saavad nad hingata ja vee peale tulla. Hülglaste hääl sarnaneb haukumisele või
möirgamisele.
Hüljeste toidulaud
Hülglased söövad kalu ja koorikloomi
annaabi.ee 
