Soome kirjanduse ajalugu
Üks ajalooliste muistendite rühm kujutab
nö. ajaloolisi isikuid- kuningaid, keisreid, Sissi-Jaakkot ja erilisi legendaarseid sõjamehi.
Uskumusmuistendites kujutatakse endeid, surnuid, vanapaganat ja selle liitlasi, äravahetatuid
ja kummitusi,maa-emasid ja veteisasid, koduhaldjaid, pisuhändu, metshaldjaid ja-piigasid jne.
Loitsud
4.-5. sajandist pärinevad vanimad põhjamaised ruunikirjad. Alates sellest ajast on leitud
märke ka põhjamaisest loitsumaagiast. Teatakse, et ruunidel oli mingi maagiline sisu: A-ruun
oli kaitsev, T-ruun võitu toov, N-ruun oli armastusruun. Edda-lauludes mainitakse, et loitsude
abil saab ravida haavu, eemaldada ahelaid ja vaigistada viha. Lugupeetuim loitsija oli Odin.
Kui katoliku kirik Rootsi jõudis, oli seal sügavalt juurdunud loitsutraditsioon. Katoliiklus tõi
kaasa rohkesti kurjade vaimude manamisega, aga ka õnnistamisega seotud kombeid.