Eesti rahvamuusika
Tants käis torupilli, kandle,
vilepilli või muu mänguriista saatel.
Regivärsiliste jaanilaulude tekstid ei ole tavaliselt kuigi pikad, nende iseloom viitab rohkem maagilisele otstarbele. Enamasti
räägitakse neis talumajapidamise edenemisest (rohketest piimasaadustest, hea kaera kasvamisest) ja tule tegemise tähtsusest (kes ei tule
jaanitulele, jääb laisaks, tema majapidamine ei edene).
Lauldi üheskoos jaanitule juures, loitsulisi tekste lausuti ka üksi. Jaanilauludel on tavaliselt muude kalendrilauludega ühesugused
viisid.
Lõuna- ja Kesk-Eesti lauludes esineb refrään jaanika; jaaniku-jaaniku vms. Kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres (eriti Hargla ja
Rõuge kihelkonnas) on suurem läti viiside mõju, sealt on laenatud ka refräänid liigu, liigo vms.
Setus on ka ilma refräänita jaanilaule. Mulgimaal on jaanitule ääres mängitud "Nukumängu", millel on sageli kalendrilauludega
annaabi.ee 
