Sonoristid laulavad, skandeerivad või deklameerivad loitse. Selline loitsude esitlusviis põhjustab väsimust sonoristi kurgule. Seetõttu saab sonorist ainult esitada teatud arvu loitse ilma puhkamata. See lävi on esindatud sonoristi loitsu punktidena. Igal levelil sonoristid saavad esitlus numbri. Sonoristid saavad punkte ka kõrge karismaga, mis lisatakse tema punktisummasse. Sonoristid on spontaansed osatäitjad, kes suudavad lisada metamaagilisi effekte oma loitsudesse käigu pealt. Sonoristid peavad omama sobivat metamaagilist joont ning olema piisavalt kõrgel tasemel, et kõrgendada osatäitja rolli loitsus. Metamaagiliselt kõrgendatud loitsud on pidevas liikumises. Neil pole kindlat algust ega lõppu. Sonoristid ei saa abi Kiirendatud Loitsust. Tuntumad sonoristid: Grazyna Bacewicz, Tadeusz Baird Henryk Mikolaj Gorecki, Wojciech Kilar Witold Lutoslwski, Krzystof Penderecki Boguslaw Schaeffer, Avet Terterian
kahe teo kõrvutused (Parem hoida kui oiata; Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revestada). Vormisümmeetria, parallelism Enamiku läänemeresoome rahvaste (soome, karjala, eesti, vadja) rahvalauludes valitseb nn. kalevalamõõduline vormistereotüüp, mis põhineb kvantiteerival 4-osalisel meetrumil, parallelismil ja alliteratsioonil. Eriti kaks viimast neist on lauludelt üldistunud ka nende rahvaste muisse folkloorizanridesse -- loitsudesse, mõistatustesse, ütlustesse, samuti jutuvormeleisse ja mujale. Vanasõnades loob parallelism mõnede lauseosade vahele süntaktilis-morfoloogilise sümmeetria ja võib end kehtestada praktiliselt kõigi lausetüüpide (nii rind-, koond-, liht- kui ka põimlausete) baasil. Täisparallelism loob rindlausesümmeetria, mis võib pealistuda põhimõtteliselt igat liiki lausestruktuuridele (vt. ka näited järgnevas). Mõistedomeenide plaanis võivad esineda nt. variandid, kus
annaabi.ee 
