Nõiad
kõigil usuti ilmselt olevat maagilisi omadusi.
Kristlikud meeleparandusraamatud, varakeskaegsed juhendid preestritele pihitoolis patuste
ärakuulamiseks ja patukahetsuse määramiseks, mõistavad muistsed loitsuriitused hukka. Olgu
nende kombetelituste algne mõte milline tahes, nüüd sai neist ebausk, kuna neid ei ühendanud
enam ükski sidus maailmakäsitus.
Loitsimine ja usk sellesse
Nagu maagia üldse, nii on ka loitsime rajanenud eeldusel, et kosmos on jagamatu tervik, ning
seetõttu on ka looduse kõikide ilmingute vahel varjatud seosed. Soovitud praktilise
tulemuseni jõudmiseks püüab loitsijja neid seoseid oma teadmiste ja väe abil kontrollida ja
vähemasti mõjutada.
Loitsimist esineb peaaegu igas ühiskonnas. Samuti on see üks vanimaid ja salapärasemaid
mõisteid Euroopa nõiakunsti kontseptsioonis, mis kujunes paganlike uskumuste, folkloori
ning kristliku hereesia ja teoloogia põhjal.