Praegu Hawaii saarestiku noorima saare, Suursaare all olev kuum punkt on samas kohas paiknenud juba umbes 70 miljonit aastat. Seda tunnistab ligi 200 kustunud vulkaani jada, mis jätkub Hawaii saarestikust esialgu üksikute veepinnale kerkivate atollidena, hiljem aga pideva veealuse ahelikuna (Keisriahelik) umbkaudu 3000 km loodesse, ulatudes kaugel põhjas asuva Aleuudi süviku naabrusesse. Suursaarest umbes 50 kilomeetrit kagus on aga kerkimas uus veealune mäehiiglane Loihi, millest oletatavasti 10 000 aasta pärast moodustub Hawaii saarestiku uus vulkaaniline saar. Suursaar Pele praegune elupaik. Nime järgi on Hawaii, mida sagedasti kutsutakse Suursaareks, saarestiku suurim saar, mis on andnud nime kogu saarestikule. Looduslike kontrastide, eksootika ja elamuste otsijaile on Suursaar kaheldamatult kõige põnevam Hawaii saar. Kuigi mitte eriti rikkalik pikkade ja erkvalgete supelrandade poolest, leiab rannamõnude
Loodes asuvad saared on esimesed ning väiksema pindalaga, kuna on olnud kauem aega erosiooni meelevallas. Saarestiku vanus on määratud kaalium-argooni dateerimismeetodiga ning Kure atolli vanuseks on hinnatud ligikaudu 28 miljonit aastat. Samas Hawaii saare vanuseks on hinnanguliselt 0.4 miljonit aastat. Hawaii saared asuvad kuuma täpi kohal ning aktiivne Hawaii saare kaguosas asub vulkaan, mis on olnud aktiivne viimased 200 aastat. Hawaii saarest lõunasse jääb uus vulkaan Loihi.[6] Peaaegu kõik Hawaii vulkaanid ja vulkaanilised saared koosnevad tardkivimist basalt. Vähesel määral leidub ka gabrot ja nefeliniiti.[6] 2.4.1 Maavärinad Saarestikus toimub ka mitmeid maavärinaid, mis on peamiselt põhjustatud vulkaanilisest aktiivsusest. Ajavahemikul 1979-2003 on 7,3 % kõigist Ameerika Ühendriigis toimuvatest maavärinatest, mis on suuremad kui 3.5 magnituudi, registreeritud Hawaii saarestikus. Kokku on sellel ajaperioodil registreeritud 1533 maavärinat
Kuumi täppe on palju, ei lange kokku laamade äärtega (nt Hawaii, Yellowstone). Seletust ei ole, miks magma tõuseb kõrgemale. Ka kontinentide all tekitavad nad võlvkerke, mis lael rebeneb. Mitu lähestikku asuvat kerget võivad lõppeda mandrite lõhenemisega (Aafrika riftid) ja olla uue ookeani tekke algpõhjuseks. Vt skeemi Hawaii vulkaanide ja Imperaatori aheliku (Hawaii kerge) kohta Hawaiilt Aleuutide suunas (Mauna Loa, Kileauea ja Loihi). Vulkanismi liigitatakse E. purskemehhanismi alusel: · riftivulkanism ookeanides (ookeanide keskmäestikud), · subduktsioonivööndite vulkanism (Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere vulkaanid), · ookeanide laamasisene vulkanism kuumad täpid, · mandrite riftivulkanism (Ida-Aafrika, Tiibeti ja Kameruni vulkaanid) F. purske tüübi ja vukaanikuhiku ehitusa alusel (vt Avita lk 83) · lõhevukaanid piki murrangulõhet valgub maapinnale vedel
annaabi.ee 
