Eesti keskaeg
Usupuhastus oli religioossete loosungite all toimunud revolutsioon, mis nagu revolutsioonid ikka tõi palju hea kõrval
kaasa piisavalt halba. Võib öelda, et reformatsioon oli osasüüdlane Vana-Liivimaad inimpõlv hiljem tabanud
hädades. Pärast usupuhastuse võitu esindasid ülemad ja alamad - ühelt poolt ordu ja piiskopid, teiselt linnad ja
vasallid - erinevaid usutunnistusi. Üksteisemõistmisele ja koostööle see muidugi käsuks ei tulnud. Tagatipuks
raputati talupojadki vaimsest loidusest üles ja pandi mõtlema probleemide üle, mis olid nõnda keerulised, et otse
kutsusid kasutama lihtsaid lahendusi. Mis veel hullem, 1525. aastal võitis luterlus Preisimaal. Saksa Ordu kõrgmeister
läks luteri usku üle, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused. Liivimaa Ordu jätkas küll
tegevust, kuid kaotas nüüd oma ainsa kindla liitlase. Ka Taanis ning Rootsis ja tema võimu all olevas Soomes pää-
ses võidule luterlus. 1530