Eesti elustik ja elukooslused konspekt
samuti pigiliidriku ja punasilm-liidriku vastseid. Kiililiste vastsed moodustavad paljudes veekogudes
olulise osa zoobentose biomassist.
Lutikalised – väga mitmesugustes veekogudes esinevad arvukalt sõudu ja selgsõudur
Seisvates veekogudes on tavalised vesihark ja pisisõudur ning perekonna vesivaksik liigid.
Mardikalised – väga mitmesugustes veekogudes elavad perekond ujur liigid – vesitriinu, vesilane,
kukrik, tõmmuujur, kollaserv-ujur.
Suurtiivaliste seltsi kuuluva loidtiiva vastsed on järvedes võrdlemisi tavalised.
Kahetiivalised – neist enamuse moodustavad surusääsklaste esindajad, kes on järvede
põhjaloomastiku koosseisus enamasti esikohal nii arvukuselt, kui biomassilt ning väga tähtsad
kalatoiduna.
Klaasiksääsklaste vastseid on järvedes väga palju.
Pistesääsklaste esindajate perekond metsasääse, laulusääse ja hallsääse vastsed elavad lompides
ja ajutistes veekogudes.
Habesääsklase vastsed esinevad peamiselt järvedes ja lompides
annaabi.ee 
