Henrik Visnapuu
meloodilisus ning rütm. Visnapuu ideaalis pidi ta luuletusi laulev-retsiteerivalt ette kandma, et
tuleks välja nende kõlaline pool.
Tema kirg väljendub väga ilmekalt armastusluuletuses ,,Valged,valged", kus Visnapuu räägib
kaunist valgest põhjamaisest naisest ning rõhutab, et lõunamaise naise lõõm ja kirg ei ole
midagi väärt võrreldes põhjamaise naise elurõõmuga.
Oo, põhjamaine armas valge neid,
Jasmiin ja loidap, ööpik, toomeleid!
Kes sinuga, kes suudab maadelda.
Oo valged, roosad, valged ööd ja a´ad!
Naist
Ma valget arman unistuseni
Ei võlu meel ihalduseni
Maist
Noist kirglik naine, lõunaraad.
Ah asjata ta pronks, ta keha lõõm.
Sest ainult valgest, valgest hoovab rõõm.
Samas on aru saada, et tal on unistus ka oma maast, oma pere ja kodu loomisest.
Ma olen võinud kaua unista
Maist
Keskpäikselisest, kuumist, vilusaist,
kuuskhaljas kodu rannus ilusaist,
annaabi.ee 
