NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED
Jalanõud
Pastlad- kingad, Hiiumaal- vanukad, lõunaeesti murdes- tsuvva
Ühest nahatükist valmistatud kerged kontsata jalanõud, mis seotakse jalga nende serva tehtud
tärkmeist läbiaetud paelaga. Pastlad on vanad Ida-, Kesk- ja Põhja- Euroopa talurahvajalatsid,
mida Ida-Euroopas kasutati laialdaselt kuni 20.sajandi alguseni. Eestis kanti neid hiljemalt II
aastatuhande algusest alates. Pastlad tehti pargitud, tööpastlad parkimata veisenahast, Kihnus
ka hülgenahast ja loibadest. Vormsi ja Pakri rootslaste alal, Muhus ning paiguti mujalgi
kanti kroogitud pastlaid( nt. Kuusalu kerikingad). Pastlapaelad keerutati linadest, Kihnus
punasest villasest lõngast; kohati kasutati nahkrihmu. Paelu seoti mitmel viisil ümber sääre
kuni põlveni või kinnitati pahkluu kohal. Veel 20.sajandi algupoolel olid pastlad Mandri-Eesti
tööjalatsitena üldised. Saaremaal olid need juba kasutuselt kadunud 18.sajandi lõpul. Kirde-
Eestis ja Hiiumaal lõpetati kandmine 19.sajandi jooksul