Vene realism
siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas
dekadentsiga (varane sümbolism, esindajaks Baudelaire), uusromantismi keskmeks saab sümbolism,
sümbolismiga haakuvad dekadents, estetism ja impressionism.
Realism kirjandusvooluna
1835. aastal, mil kogu Euroopale sai selgeks, et aeg muutub kõige otsustavamal kombel, tervitas vene
romantik Jevgeni Baratõnski ,,raudset sammu" astuvat astuvat sajandit ,,raudset sajandit" lohutute
värssidega (,,Viimane poeet")
19. sajandi kolmandal kümnendil romantism Lääne-Euroopas taandus. Asemele sündis uus kirjandusvool,
mida sajandi keskpaigas hakati nimetama realismiks.
Realism on tuletatud ladina sõnast res = asi ning vastavast omadussõnast realis = esemeline, tõeliselt
olemasolev, reaalne. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt.