Enn vetemaa
Ruuben Iilime kogemus näib
meile aga ütlevat, et kurjuse funktsioneerimiseks ühiskonnas ei olegi tarvis eesmärgipärastatud,
teadvustatud kujul kurja tahet, vaid algul piisab tühisenagi näivast järeleandmisest. Ruubeni tüüpi tegelased
kalduvad oma otsustusja vastutusvõimetuses meelsasti kompromissi, nende käitumist iseloomustab
inertsus ja tahtenõrkus, nad annavad järele väikeste sammude kaupa, pettes end lohutustega järeleandmiste
ajutisusest. Nende mõttemaailmas valitseks otsekui mingi hierarhia -- väikesed kompromissid on lubatud,
suured, põhimõttelised aga enam mitte. Ometi saavad tegelase elukäigus saatuslikeks Just need väikesed,
minevikus toimunud vastutulekud -- need on põhimõtteliste reetmiste otsesed eelkäijad. Seepärast
kogevadki Vetemaa tegelased oma tahtevõimetust, tunnet, et oled mutrike, hammasratas vaenulikus
süsteemis, mingis absurdses isetöötavas masinavärgis.