"lohutavana" - 1 õppematerjal

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

mehe seltskonnas. «Proua,» ütles Athos, võttes d'Artagnanil käe alt kinni, «me jätame teie vaga hoole alla selle õnnetu naise keha. 641 Ta oli ingel maa peal, enne kui ta sai ingliks taevas. Kohelge teda nagu oma õde. Ühel päeval me tuleme tagasi, et tema haual palvetada.» D'Artagnan peitis oma pea Athose rinnale ja puhkes nutma. «Nuta,» lausus Athos, «nuta, süda täis armastust, noorust ja elu. Minagi tahaksin suuta selliselt nutta!» Ja hellalt kui isa, lohutavana kui preester, üllana kui mees, kes on palju kannatanud, viis ta endaga kaasa oma sõbra. Oma teenrite saatel, kes juhtisid päitseidpidi hobuseid, suundusid kõik viis Bethune'i linna poole, mille eeslinn juba paistis, ja peatusid esimese vastujuhtuva võõrastemaja ees. «Kas me ei jälita siis seda naist?» küsis d'Artagnan. «Hiljem,» vastas Athos. «Ma pean mõningad abinõud tarvitusele võtma.» «Ta lipsab meil käest,» ütles d'Artagnan