Tõde ja Õigus II Terve tekst
põlvili, silitas tema pead ja nääpsukest pihta, mis tuksatas vahet pidamata kramplikult ja küsis:
,,Tiina, miks sa nutad? Mis sul viga?"
Ka ema astus ligi ja rääkis:
,,Ä'ä ole rumal, Tiina, et sa usud, mis härra Paas räägib. Jumal elab, Jeesus Kristus elab ja
inglid elavad ning sina saad terveks, aga ainult siis, kui sa usud, kindlasti usud."
Alles nüüd taipas Indrek äkki kõik ja juhmilt ning nõutult vaatas ta kord lohutavale emale, kord
nuuksuvale lapsukesele. Kössi langes ta oma põlvedel seal kaltsuhunniku otsas, nagu oleks ta
ise mõni vana professor, kes pole leidnud kolmekümne aastaga taevast, ja silmad tõusid tal
tulvil vett täis. Sest lapsukest vaadates, kelle viletsad jalakesed nii imelikult ja armetult kõveras,
viirastus tal äkki silmis keegi teine kuski värskel mustal mullal roheliste kartulivarte kõrval. Ka
selle jalad olid tol korral samuti, kui nad paistsid jämeda mullase seeliku alt