Eesti proosa
Rännak ei toimu välismaailmas vaid mehe sees. Viibib iseenda mälestustes, käib oma hinge
läbi. Kohtub oma hinge erinevate soppidega. Aeg liigub imelikult, vahel nagu üldse ei liiguks,
vahel jälle väga kiiresti. Jõuab ukseni kus on kirjas ,,võõrastele sisenemine keelatud".
Esimene osa saab läbi. Teine osa algab kirjaga ,,kiri proua Agnes Rohumaale". Kiri lugejale.
Ennetades seda, et teost ei mõisteta, lisab kirja, kus seletab oma romaani olemust. Lohutakse,
sisse tuuakse metatekst tekst, mis seletab teksti. Kiri lõppeb sellega, et sorry ma pean edasi
kirjutama, olen poole peal, aga loe teine pool ka läbi ehk leiad sealt oma küsimustele
vastused. Agnes on teose läbi lugenud, aga kui autor vastas/kirja kirjutades oli autor alles
poole peal. Teise osa pealkiri on ,,7 tunnistajat". Astub ruumi, tundub et on kohtusaalis.
Kaebealuseid on mitmeid ja süüdistatakse uhkuses, ahnuses, kadeduses. Sisse astudes
mõistab, et tema on viimane süüalune