MUINASAEG EESTIS
ringi vaheline ala on kaetud kividega ning vahel on ka kirstu ja ringi vahele maetud kirstuta
inimesi. Kivikirstkalmed paiknevad maastikul rühmadena. Tegemist on laipmatusega. Lisaks
sellele oli kasutusel ka põletusmatused, millest on võimalik jälgi leida siis, kui põletusmatuse
jäägid on sattunud maa sisse, kuna seal need säilivad. Kivikirstkalmetesse on arvatavasti
maetud ühiskonnas tähtsamad isikud, näiteks ümberkaudse maa omanik. Teistel põletusmatus.
Lohukivisid on leitud eeskätt Põhja-Eestist(harju, viru, järvamaa). Tegemist on kividega, mille
sisse on uuristatud lohk, mille diameeter võib olla 5-10 cm, sügavust 0,5-5cm. Lohukivid
paiknevad seal, kus paiknesid põllud, on oletatud, et tegemist on viljakusmaagiaga. See on
omane ka Skandinaavias.
Keskmine rauaaeg
450-800. Hakati ehitama linnuseid, keskmiselt oli neid 120. Linnuse ja selle läheduses asus
asula. Linnus oli pigem üliku elukoht. Linnuste ehitamisel kasutati ära maastiku omapära.
annaabi.ee 
