Kristjan Jaak Petersonist kirjand
avaldati alles 20ndal sajandil, kui Gustav Suits asetas Petersoni loomingu temale väärilisele
kohale, enne seda kahjuks tema loomingut vääriliselt ei hinnatud. Tema oodides oli
iseloomulik värvi- ja kontrastikkal kujundilisusel baseeruv sõnastus ning pastoraalides oli
värsistruktuur palju lihtsam.
Tema loomingus on eriti imetlusväärne see, et isegi surma eel kui ta tervis oli nõrk,
kajastus ta värssides murdumatu usk inimkonna ideaalidesse ning ta leidis võimaluse
lohtutada ennast sellega, et ka peale tema surma jääb inimkonnale tema luule. Kahju on
Petersoni puhul just see, et tema teostes on näha tema pidevad arenemist ja tal oli suur
potensiaal teha veel suuri tegusid, kuid nagu teada, elu keerdkäigud on ettearvamatud ja
kahjuks peale 1822. aastat temalt enam ühtegi värsirida ei ilmunud, keegi ei tea kuhu ja
paljude inimeste südamesse ta oleks siis pugenud ja kindlasti oleks tema tunnustamine
annaabi.ee 
