"Vesi" Toomas Raudam
IV. Aforismid, VI. XXXVIII
elleks, et moistuse juures piisida, pídí ta kiilmas veesujuma. Meie nagime
- teda ujumisvoistluste aegu, ta vottis osa koikidel distantsidel ningjai
alati viimaseks. Kui teised voistlejad basseini kal dal soojendusharjutusi
tegid ja starteri kasu peale pukkidele astusid, siis tema tousis pukile otse
C-veest.Tugevad, paikese kaes pruuniks polenud kaed tombasid jassaka,
kuid mitte iilemaara musklis keha basseini aarele, lohmakate, poolde
saarde ulatuvate mustade piikste otstest solises vesi mooda karvaseid
saari vildakale betoonist hiippepakule. Mitte keegi meist poleks suutnud
naeru pidada, poleks me teadnud, et magusamad kohad ootavad ees.
Passi-poiss Dli nagu paljuloetud raamat, mille parimaid palasid tahis-
tavad murtud lehenurgad. Lugeja ei taha lugeda mitte tervet raamatut,
vaid ainult "kohti".
Nii ka meie.
Raamat, mida Passi-poiss meile kirjutas, lugu, mida ta meile omal
annaabi.ee 
