Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lohkuda" - 3 õppematerjali

Tuumafüüsika
2
doc

Tuumafüüsika

Vaikese mojuraadiusega (tuuma labimoot). Tuumajoud seob nukleonid tuumas uhtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos.. Massidefekt Vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma. Seda masside vahet nimetatakse massidefektiks. Dm = Zmp + Nmn ­ M, kus Z on tuuma laenguarv (prootonite arv tuumas), mp ­ prootoni mass, N ­neutronite arv, mn ­ neutroni mass ja M ­tuuma mass. Seoseenergia Energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lohkuda uksikuteks nukleonideks ( s E ). Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Energiat moodetakse elektronvoltides (eV). 1eV = 1,6× 10-19 J

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused
19
docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

· Vesinikside on kuni 10 korda norgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku voi lammastiku aatomiga. · Mida madalam on temperatuur, seda rohkem vesiniksidemeid vee molekulide vahel tekib. · Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed pohjustavad ainete sulamisja keemistemperatuuri olulist tousu. Selliste ainete sulamisel voi keemisel on vaja eelnevalt lohkuda molekulidevahelised vesiniksidemed. Selleks on vaja kulutada taiendavat energiat ­ seega on vajalik korgem temperatuur. · Vee erandlikult korge sulamis- ja keemistemperatuur (vorreldes teiste analoogiliste ainetega) on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Kui neid vesiniksidemeid ei oleks, oleks ka vesi tavatingimustes gaas. 5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused! · Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabuelektrone ja mis tahkes olekus

Keemia → Üldkeemia
158 allalaadimist
BIOLOOGIA UURIB ELU 12-klass
34
pdf

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

siderneresl vee rnolekulide vahel. Et vee lemperaluuri tdsta, on vaja need sidemed lohkuda. lVliks touseb fotol olevast rabast auru? VEel on ka suur soojusrnahtuvr-rs (joon. 2.2.). Kaallurn- ja naiitriurnioonicl osaler.ad ndrr i- Ta sclojeneb ja jahtub aeglasemalt r.6rreldes ena- inrpulsi moodlrstnltises, neicl leidub veres.ja ka miku teiste lcioduses esinevate r.ede-lzite ja tah- koigi rakkude rsirtoplasrrras. Valkucle ja teiste kete ;rinetega

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun