Kuldvillak
sulle, kuningas.´´
Kuningas tundis haruldase kingituse üle suurt rõõmu. Pärast ohverdamist viis ta kuldse
jäära villaku ise hiide, mis oli pühendatud sõjajumal Aresele, ja lõi selle kuldnaeltega
hiiglasliku tamme okste külge. Ta palus oma tütart Medeiat, kes tundis hästi nõiakunsti, et see
kutsuks maa sügavusest talle kuldvillaku valvaja. Medeia hakkas endamisi nõialoitsusid
laulma ja hiide roomas suur draakon, turjal lohemaohari ja suus tuleleegid, kus peale selle
vingerdasid kolm mürgist keelt. Lohe mähkis end sõnakuulelikult ümber tamme ja valvas nii
päeval kui ööl talle usaldatud aaret.
Phrixos jäi kuningas Aietese juurde ja võttis hiljem ühe tema tütre naiseks. Aastad
möödusid. Phrixos suri, kuldvillaku kuulsus aga levis üle kogu maailma. Vanal kuningal
Aiesel oli kombeks tamme juures käia ja kuldvillakust rõõmu tunda. Ennustus oli talle ette