Puitkatus
katustel kasutatud juba alates muinasajast.
Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti
elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest
katustega.
Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses
muudatustega põllumajanduslikus tootmises.
20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest
katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega
kaetud nägusad katused.
Kim
Sindel
Laast
Pilbas
Poolpalk ehk lohandik
Laud
Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna
populaarne katusematerjal.
Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40
a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust
tunduvalt.
Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või
käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauakesed. Nende pikkus on 40-
60cm, laius 7-14cm (või ka nii laiad kui pakust välja annab
saagida) ja paksus ühest otsast 3-5mm ja teisest 12-14mm.
annaabi.ee 
