Trükikunsti leiutamine
sajandi trükised, mis
moodustavad üleminekuetapi käsikirjaliselt raamatult
trükikunsti vahenditega valmistatud raamatule.
Hällitrükiseid on kahte liiki: ksülograafilised ja tüpograafilised.
Enamik uurijaid kasutab väljendit "inkunaabel" ainult viimaste
kohta.
Inkunaabel on metallist üksiktüüpidega trükitud leht või
raamat.
Kogu maailmas on inkunaableid säilinud 450 000, neist
Eestis 127.
Valerius Maximus,
trükitud Mainzis
Peter Schöfferi
poolt, 18. juulil
1471
Ksülograafia
Ksülograafia ehk puugraafika on graafikatehnika, mis võeti
kasutusele Euroopas 14. sajandil kaasagse trükitehnika
eelkäijana.
Ksülograafia kasutuselevõtt toimus samaaegselt paberi
tootmise algusega.
Hiinas praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide
paljundamisel juba 7. sajandil, seega seitsesada aastat
varem kui Euroopas.
Puulõikes raamatu kuldajastu oli Hiinas 10.12. sajandil.
Puidust
trükkplokk
Hiinast
Tüpograafia ehk trükikunst
annaabi.ee 
