Filosoofia gümnaasiumile
kõnega vahetut sidet. Kuigi kirjutamise puhul jääb meie väljendus maailmasse püsima, ei ole meil
kirjutisega vahetut kontakti. Seega on kirjutised sõltumatumad. Ta tuletab mõiste logotsentrism e
sõnakesksus. Senised filosoofid on veendunud, et keel on võimeline esindama reaalsust. Derrida
vastandub sellele. Derrida väidab, et üheselt mõistetav objektiivsus on üksnes illusioon. Derrida ei
proovi luua midagi uut vanale alusele, tema eesmärk on vabastada lääne traditsioon
logotsentristlikust eksiarvamusest. Derrida rõhutab, et pole olemas vastavust keele ja välise maailma
vahel.
Rorty on samuti traditsioonilise ning analüütilise filosoofia suhtes kriitiline. Ta püüab
demonstreerida, et seal, kus on nähtud probleeme, neid tegelikult polegi. Igasugune suurte teooriate
loomine on asjatu ning inimene tuleks ravida terveks metafüüsilistest luuludest. Filosoofia on oma
olemuselt kirjanduszanr, mille tegelasteks on ideed. Ta leiab, et inimene on kui loom, kel on teatud