Sumerid
Neljanda aastatuhande lõpuks eKr oli sumeri kirjas tekkinud
juba foneetilisi elemente. Ülemineku põhjustas see, et sumeri kirjutajad hakkasid ära
kasutama sõnade foneetilist sarnasust. Silpe tähistavate märkide kasutuselevõtt muutis
kirja osaliselt foneetiliseks ehk teisisõnu, märkidega hakati kirjutama teatud
kaashäälikute ja täishäälikute ühendit.
Sumeri kirjutajad kasutasid silpmärke ehk süllabogramme mitmel viisil. Nad
tegid vahet kahemõtteliste logograafiliste märkide vahel ning selleks kasutasid nad
foneetilist täiendit ehk sõnade mõistmist hõlbustavaid lõpukaashäälikuid. Sumeri kirja
teine iseloomulik joon on determinatiiv. Kui foneetiline täiend annab otseseid juhiseid
hääldamiseks, siis determinatiivi funktsioon on tähenduslik. Determinatiiv on
logograafiline märk, mis kirjutatakse kas teise märgi ette või järele, et näidata, mis
klassi antud sõna kuulub. Nagu foneetilised täiendid, võivad ka determinatiivid
annaabi.ee 
