Leukofoobia- hirm valge vrvi ees. Levofoobia- hirm vasakul pool asuvate asjade ees. (ka sinistrofoobia, etc) Ligrofoobia- hirm valjude hlte ees. (vt akustifoobia, etc) Lilapsofoobia- hirm keeristormide (tuulispasad, tornaadod, hurrikaanid jne) ees. Limnofoobia- hirm jrvede ees. Linonofoobia- hirm nride ees. Litikafoobia- hirm kohtuprotsesside ees. Lofoobia-hirm rooste ees. Lokiofoobia- hirm snnituse ees. (ka maieusiofoobia, etc) Logisomehanofoobia- hirm arvutite ees. (vt kberfoobia) Logofoobia- hirm snade ees. Luifoobia- hirm sfilise ees. (ka sfilofoobia, vt kprianofoobia) Lutrafoobia- hirm saarmate ees. Lgofoobia- hirm pimeduse ees. (vt ahluofoobia, etc) Lssofoobia- hirm marutaudi vi hulluksminemise ees. Makrofoobia- hirm pikkade ootamiste ees Mageirokofoobia- hirm sgitegemise ees. Maieusiofoobia- hirm snnituse ees. (ka lokio-, parturifoobia, vt terato-, tokofoobia) Malaksofoobia- hirm armumngude, seksi ees. (ka sarmassofoobia, vt filema(to)-, koitofoobia)
ametitega (nõustamiskeskustega). Jälgige juba lasteaias ning algkooli ajal, kas teie lapse juures pole märgata tähelepanu defitsiidi tundemärke (vt. Mis kutsub esile agressiivsust?, lk. 23). Sellest annavad märku rahutu käi- tumine, hüperaktiivsus, kontsentreerumishäired, motoorne ebakindlus, kartlikkus, puuduv huvi joonistamise ja meister - arvutamisel, logofoobia*. Kõiki neid märguandeid tuleb hakata varakult väga tõsiselt jälgima. Ka neil juhtudel on äärmiselt oluline teha tihedat koostööd lasteaia, kooli ja lastearstiga, leidmaks lapsele õiget ning kiiretabi (ravipedagoogika, tööte-raapia, psühhomotoorne teraapia, logopeedi abi, vastavate ravimite manustamine). Nii on võimalik sisendada lapsele posi- tiivsust, et ta ei tunneks ennast igal pool eemaletõugatuna. Loomulikult peavad lapsed õppima oma frustratsioonidega toime tulema,