Loogika aine ja ajalugu
nad öeldust aru saavad? Wittgenstein rõhutab Tractatuses keele piiratust (``on asju, millest ei saa rääkida''), kuid suhtub
samas ülemäära optimistlikult loogika keele võimalustesse. Keelte paljus, väitis Wittgenstein, on eksiteele viiv; tarvis
on otsida fundamentaalset, täpset, ühist nimetajat. Keel ja öeldavus piirneb Tractatuses enamvähem sellega, mida saab
öelda loogika formaalses keeles. Maailm on, analoogiliselt logitsistide arusaamale, a priori korrastatud.
Tractatuse kirjutamise järel lõpetas Wittgenstein ajutiselt filosoofiaga tegelemise, töötas aastaid kolkaküla
kooliõpetajana, seejärel aedniku ja arhitektina. 1929. aastal pöördus Wittgenstein tagasi Cambridge, seekord õppejõuna,
ning alustas filosoofiauuringuid, nn. ``hilise Wittgensteini'' perioodi. Wittgensteini hilist perioodi kokkuvõttev teos
Philosophische Unterschungen (Philosophical Investigations) ilmus 1953
annaabi.ee 
