tooteühiku hinnast. Juhul kui teenindustaseme tõstmine koos logistikakulude suurenemisega ei too endaga kaasa oodatud (arvutatud) läbimüügi kasvu, pole teenindustaseme tõstmisel finantsmajanduslikku õigustust. Näide Firma logistkakulud moodustavad 10,0 milj. kr kuuläbimüügi juures 1,0 milj. kr ehk 10% läbimüügist (ilma km- ta). Brutokasum on seejuures läbimüügist 20% ehk 2,0 milj. kr. Otsustati tõsta teenindustaset, mille tulmusena suurenesid logitikakulud 1,2 milj. kroonini ehk 20%. Marketingikulud ja toodete hinnad jäid seejuures muutumatuteks (ceteris paribus). Selle tulemusena suurenes läbimüük 13,0 milj. kroonini, ehk 30%. Kas teenindustaseme tõstmine antud juhul oli majanduslikult õigustatud? Kui varem moodustasid logistikakulud läbimüügist 10%, siis pärast teenindustaseme tõstmist 9,23% (1,2 / 13 x 100% = 9,23%). Logistikakulu suurenes 0,2 milj. kr, brutokasum aga samal ajal 0,6 milj. kr (3,0 x 0,20 = 0,60).
logistikakulu osa ühe müüdud tooteühiku hinnast. Juhul kui teenindustaseme tõstmine koos logistikakulude suurenemisega ei too endaga kaasa oodatud (arvutatud) läbimüügi kasvu, pole teenindustaseme tõstmisel finantsmajanduslikku õigustust. Näide Firma logistkakulud moodustavad 10,0 milj. kr kuuläbimüügi juures 1,0 milj. kr ehk 10% läbimüügist (ilma km-ta). Brutokasum on seejuures läbimüügist 20% ehk 2,0 milj. kr. Otsustati tõsta teenindustaset, mille tulmusena suurenesid logitikakulud 1,2 milj. kroonini ehk 20%. Marketingikulud ja toodete hinnad jäid seejuures muutumatuteks (ceteris paribus). Selle tulemusena suurenes läbimüük 13,0 milj. kroonini, ehk 30%. Kas teenindustaseme tõstmine antud juhul oli majanduslikult õigustatud? Kui varem moodustasid logistikakulud läbimüügist 10%, siis pärast teenindustaseme tõstmist 9,23% (1,2 / 13 x 100% = 9,23%). Logistikakulu suurenes 0,2 milj. kr, brutokasum aga samal ajal 0,6 milj. kr (3,0 x 0,20 = 0,60)
annaabi.ee 
