Käbi ei kuku kännust kaugele
"hängimine". See näitab, et lapsevanemaid absoluutselt ei huvita, mida nende lapsed
oma vabal ajal teevad. Kuid kas see peaks olema ikka vanemate probleem, kus ja
kellega nende järeltulijad pärast kooli kohtuvad? Ma arvan, et kui oma lastest vähegi
hoolitakse, siis leitakse neile ka sobivad vabaaja veetmise kohad, kus nad saavad
samal ajal ka ennast kuidagi moodi harida. Näiteks muusikakooli, trenni, tantsutundi
või kuhu iganes- ainult mitte linnapeale lihtsalt ringi jooksma. Aga logelevate
teismeliste probleem muutub iga päevaga järjest hullemaks. Lapsed jõuavad
linnapealt järjest hilisematel õhtutundidel koju, lähevad oma tuppa ja istuvad arvuti
taha. Vanematele poetatakse võib-olla paar sõna oma koolipäeva kohta ja see on ka
kõik. Ja siis tekib lastevanematel mure, miks nende järglased nendega enam ei räägi.
Kuid vanemad on ju üha kauem tööl ja ei leia samuti oma õrnas eas laste jaoks
piisavalt aega