Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
Uppland Rootsis ja Trøndelagen Norras). Matmispaigad maahauad. Taanis
matmiskommetes rida variatsioone. Norras ja Rootsis venekirveste kultuur u 2800 eKr,
peamiselt matmispaigad. Kokku teada u 3000 matust, mis on levinud piirkonnas Skånest
kuni Upplandi ja Trøndelagini. Üle kogu Skandinaavia u 3000 venekujulist kivikirvest,
harva neid üksnes Norrlandist ja Põhja-Norrast. Alla 100 asulakoha. Teada asulakohti,
mis jäävad põhja poole põhjapöörijoont (nt Lofootidelt; Tromsø lähistelt). Maaviljelus
Rootsist leitud nõude külge jäänud odraterade jäljed. Lambad ja sead.
Soome venekirveste kultuur (3200/25001100 eKr)
Võis levida Soome Baltikumist. Pigem kultuurilaenud kui rahvastikusiire.
Soome on üks väheseid, kus palju asulakohti. Asulad rannikust kaugemal. Levikupiir
Viiburi, Tampere, Kokkola joonel, sellest põhja pool kasutati jätkuvalt asbestkeraamikat.
Asulakohad Soomes suured