Meditsiiniajaloo konspekt
Langley nn retseptsiooni teooria) põhjal tekkis tänaseni oluline retseptorite teooria.
1914. aastal identifitseeris Henry Dale (1875-1968, avastas mh ka histamiini) atsetüülkoliini
kui võimaliku neurotransmitteri. Aja jooksul avastas ta, et mehhanism, mille abil närvid
sünapsi kaudu kommunikeeruvad põhineb spetsiifiliste keemiliste ühendite eritamisel. 1936.
aastal sai Dale koos austerlase Otto Loewiga (1873-1961) keemilise neurostransmissiooni
avastamise eest Nobeli preemia.
Endokriinfüsioloogia kuldaeg algas eelmisel sajandivahetusel, mil huvi nii endogeensete kui
eksogeensete keemiliste ühendite uurimise ja kasutamise vastu oli suur. 1902. aastal tegid
Ernst Starling (1866-1927) ja William Bayliss (1860-1924) avastuse, et peensoole
limaskesta ärritamine happega vabastab keemilise ühendi, milline omakorda kutsub esile
pankrease ensüümide eritumise