Kliiniline psühholoogia
sellega koos ka selle osa energia mina käsutusse andes. Ehk: “Kus oli miski, seal saab
olema mina” (Freud, 1923).
Mina funktsioonid on 3 liiki: (1) Miski ohjeldamine, et vähendada ängistust. Selleks
arendab mina kaitsemehhanismid. Seda suunda on kõige enam läbi töötanud Anna Freud.
(2) Keskkonnaga suhtlemine, et miski soove täita. Selleks arendab mina tajumise ja
mõtlemise mehhanismid. Selle suuna on edasi arendanud ego-psühholoogid (H. Hartmann,
E. Kris, Loewental), kes väidavad, et ego ei ole ainult keskkonna survel ümberkujunenud
id, vaid temas on veel midagi - ego autonoomsed funktsioonid, mil on kaasasündinud
juured. Mina tärkab iseendast, mitte miskist.
(3) Vastandlike tendentside kokkusobitamine. Selle sünteesiva funktsiooniga on
tegelenud selfi-psühholoogid (G. Klein, H. Kohut) ja nad ei pea self’i enam ego osaks, vaid
eraldi psüühikaosaks, millel on integreeriv funktsioon. Egos endaski on vastandlikke
tendentse