Kreeka linnriikide ühiskond oli tänapäevaga võrreldes rangemalt korraldatud
kaitsma koos kohalike hellenitega. Spartas elasid perioigid, kes olid isikuliselt küll vabad,
kuid pidid linnriigile maksma andamit ning vajaduse korral olema osa sõjaväest. Praegusel
ajal on kõigil välismaalastel võimalik ajutiselt taodelda elamislube ning, kui on tahtmist elama
jääda valitud riiki, siis on vaja kodakondsuse omandamiseks vaid mõned valitsuse
kriteeriumid täita. Kodakondsust saada pole lihtne, kuid see on vägagi võimalik.
Peaaegu viimasena tulevad orjad, keda ei loetudki ühiskonna osaks, kuigi nad mängisid seal
väga tähtsat rolli. Orjad olid sõjavangid, barbarid ning rentnikustaatusest madalamale
langenud talupojad. Orjade töö oli ebameeldiv, kuid lihtne. Kõike keerulisemat tegid nende
omanikud ise, orjadele jäeti vaid mustemad ja vastumeelsemad tööd. Orjadel puudusid
absoluutselt igasugused õigused, orja tapmisele vaadati küll viltu, kuid tagajärgi sellele ei
järgnenud