Eno Raud
motoroller", 1965, "Konn ja ekskavaator", 1972, ja mitmed teised), välja mõelnud kentsakad
naksitrallid, kelle seiklustest on neli raamat. Ta on auga hakkama saanud ka nii proosalise asjaga
nagu Vabariikliku Sanitaarharidusmaja väljaandel ilmunud "Kurjad mehikesed" (1961), mille
tarbekirjanduslik eesmärk on ilmselge: õpetada lapsi pisikuid kartma ja käsi pesema. Talle ei ole
tundmatud nukufilmid, nukunäidendid, lasteooper, kirjanduskogumike koostamine ja küllap on
mõnda veel loetlematagi jäänud. Tõlkinud on ta ka, tõsi küll, ainult kaks raamatut.
Võtame kokku: Eno Raud on mitmekülgne autor, kes tundub lastekirjanikuks otse sündinud
olevat. Tema teosed näivad olevat loodud lausa mängleva kergusega. Aga see kergus on seda
laadi, et teda oleks väga raske või isegi võimatu jäljendada, ja E. Raua raamatuil on palju rohkem
kui ainult ajaviiteline sihiseade. Huumoriküllase jutuvestja sõnaseadmise lusti varju ei kao
kirjaniku missioonitunnetus
annaabi.ee 
