Eesti uusaeg
Mida
vähem pon seotud põllumajandus sektoriga seda liikuvam inimene on.
Linnad olid saksastumise pesad 19 sajandil.
Oli seda kuni 19 saj lõpuni, sest järjest rohkem eestlasi läks linna ja assimileeruti.
TALURAHVAS moodustas u 80%
Ei olnud enam mõisa otsese majandusliku surve all, kuid tunnetas, et on uustulnud.
Sotsiaalne vastuolu viidi rahvuslikule pinnale. Mõisnik sakslane-talupoeg eestlane.
19saj I pool liikus info külas ja maal ainult suuliselt, kirikus loetiette.
19 II pool aga ajalehed, ajakirjad, raamatud.
Luterlikus keskkonnas oskas talupoeg enamasti lugeda ja ka kirjutada.
Omavalitsuslik moment.
Vennastekogude liikumine.
Etniline asuala.
Piirkonda/asuala sidusid ka majanduslikud küljed.
Kaubad ja inimesed hakkasid liikuma suuremalt. See seob mingisuguse piirkonna
tervikuks.
Tekkis selline asi nagu emakeelne kommunikatsiooni võrk.
EESTI AJALOOKIRJUTUS
annaabi.ee 
