turvaprotokolli sideprotokoll, mis krüpteerib, dekürpteerib üle Interneti edastatavaid sõnumeid. Võrguturvalisuse võtmekomponendid konfidentsiaalsus, autentimine, sõnumi puutumatus, juurdepääsuõigused. Lisaks kaitsmisele on võrguturvalisuse osa ka turvalise suhtluse vigade avastamine, neile vastamine ja vajadusel lisa kaitsemehhanismide kasutusele võtmine. 48. KRÜPTOGRAAFIA, ALGORITMID JA VÕTMED ==> Krüptograafia - Informatsiooni kaitsmine selle muundamise läbi loetamatusse vormingusse, mida kutsutakse sifreeritud tekstiks (siffertekstiks) ja mida saab desifreerida (dekrüpteerida) ainult salajase võtme omanik. Krüpteeritud sõnumeid saab mõnikord lahti muukida krüptoanalüüsi ehk koodimuukimise teel, kuid kaasaegsed krüpteerimisviisid on praktiliselt muukimiskindlad. //// ==> Kaks põhivõtet krüpteerimiseks 1) substitutsioon olemasolevate märkide asendamine teiste märkidega; 2) transpositsioon olemasolevate märkide järjekorra muutmine.
Interneti edastatavaid sõnumeid. Võrguturvalisuse võtmekomponendid – konfidentsiaalsus, autentimine, sõnumi puutumatus, juurdepääsuõigused. Lisaks kaitsmisele on võrguturvalisuse osa ka turvalise suhtluse vigade avastamine, neile vastamine ja vajadusel lisa kaitsemehhanismide kasutusele võtmine. 48. KRÜPTOGRAAFIA, ALGORITMID JA VÕTMED ==> Krüptograafia - Informatsiooni kaitsmine selle muundamise läbi loetamatusse vormingusse, mida kutsutakse šifreeritud tekstiks (šiffertekstiks) ja mida saab dešifreerida (dekrüpteerida) ainult salajase võtme omanik. Krüpteeritud sõnumeid saab mõnikord lahti muukida krüptoanalüüsi ehk koodimuukimise teel, kuid kaasaegsed krüpteerimisviisid on praktiliselt muukimiskindlad. //// ==> Kaks põhivõtet krüpteerimiseks – 1) substitutsioon – olemasolevate märkide asendamine teiste märkidega; 2) transpositsioon – olemasolevate märkide järjekorra muutmine