..6 MJ/kg). Samasuguse hulga vedelkütuse põlemisel vabaneb palju rohkem energiat (30...40 MJ7kg). Lõhkeaine oleks võrdlemisi kehv kütus. Lõhkeainele annab aga purustusjõu suur võimsus energia vallandub väga lühikese ajavahemiku vältel, sest põlemiseks vajaminev hapniku ei ole vaja kaugelt võtta, seegas sarnaneblõhkeaine plahvatus mingil määral põlemisega. Lõhkeaine plahvatus läbib kolm etappi. Esimeseks etapiks loetakese aine võrdlemisi aeglast lagunemis - või oksudatsioonireaktsiooni, milles eraldub palju soojust. Soojuse kogunedes hakkab reaktsioon iseennast kiirendama, temperatuur tõuseb, osa eralduvat energiat muundub valguseks ja algab plahvatuse teine etapp, põlemine. Põlemisel tekkiv suur suujushulk paneb põlema järjest laieneva lõhkeaine kihi enda ümber. Suure hulga kuumade gaasiliste saaduste moodustumise tõttu tõuseb reaktsioonis järsult rõhk
kohustuslik vorm ette nähtud või mitte. Kui tehing on heaks kiidetud, on see kehtiv tegemisest alates. (3) Kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna. Otsusevõimetuna tehingu teinud isik ja tehingu teine pool võivad kokku leppida lg-s 2 sätestatud tähtajast erinevas tähtajas, samuti selles, et vaikimine loetakese nõusolekust keeldumiseks. § 14. Elukoht ja selle muutmine (1) Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Isiku elukoht määratakse selle järgi, kus ta tegelikult alaliselt või peamiselt elab. Tsiviilõiguslikus mõttes on § 14 lg 1 kohaselt isiku elukohaks see kohaliku omavalitsuse üksus - linn või vald, kus asub isiku eluase. Neid võib olla mitu, kuna isik ei pruugi elada seal, kuhu ta on Rahvastikuregistris sisse kirjutatud.
annaabi.ee 
