Esimesed ülikoolid Euroopas
vabade kunstide programmi edukat lõpetamist. (Singman 1999: 204)
Edaspidi võis üliõpilane spetsialiseeruda, kuna Pariisi ülikooli tugevuseks oli teoloogia,
nagu juba varemgi mainitud, oli soovitatav jätkata just sel suunal. Kuid valida võis ka
meditsiini, kanoonilise või tsiviilõiguse. Meditsiini õpiti tavaliselt kuus aastat, teoloogiat
koguni 15. (Singman 1999: 204)
Keskaegsel ülikoolil puudus tavaliselt õppehoone, loenguruume renditi ning koosolekuid
peeti kohalikes kirikutes. Seega oli õpperuumiks tavaliselt väike elutuba, kuhu mahtus vaid
piiratud arv õpilasi. Õpikud olid nii õpetajate kui õpilaste omandid, neid võis laenutada ka
raamatukaupmeestelt, kes toimisid siis raamatukogudena. (Singman 1999: 204)
Pilt . Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes
Chroniques de France).