Kirjandusteadus
15. Eesti kirjandusuurimise traditsioon.
Eesti kirjandusuurimise ajalugu on hõre, veel hõredam kui kirjanduse ajalugu. Siin kannab tihti
mingit suunda vaid üks (või poolik) uurija, ülivähe saab kõnelda koolkondadest vms. Eesti
kirjandusuurimine on olnud maailma kirjandusuurimise kauge perifeeria (Hennoste). See tuleneb
mitmest asjaolust. Rahvusvahelised teooriad jäid eesti uurimises aastakümneteks juhuslike
referaatide ja loengujuttude tasemele. Tõeline murre rahvusvaheliste suundade maailma toimub
alles 1990. aastatel, kui tutvustatakse ja tõlgitakse peaaegu kõike, mis on oluline strukturalismist
post-suundadeni. Ainsad, kes tutvustuste lainest välja jäävad, on need, kes on tõepoolest olulised
eesti kirjandusuurimise ajaloole ja modernistlikule kirjandusuurimisele: positivistid, vaimuloolased
ja uuskriitikud.
Eesti uurimises endas on minimaalselt üldteoreetilist mõtlemist ja seegi väljaspool eesti kirjandust
annaabi.ee 
