"loendatutest" - 1 õppematerjal

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

mittetulundusühingutena ning mõned pole pidanud üldse vajalikuks end kusagil riigiasutuses registreerida. (Eesti... 2009) Aastal 2000 korraldatud rahvaloenduses küsiti Eestis elavatelt üle 15-aastastelt inimestelt ka nende usulist enesemääratlust puudutav küsimus. Rahvaloenduse andmete kohaselt tunnistab üht kindlat usulist traditsiooni 31,8% küsimusele vastanud inimestest (29% üle 15 aastatest loendatutest). Kõige sagedamini määratleti end luterlaste (13,57%) ja õigeusklikena (12,79%). Neile järgnesid baptistid (0,54%) ja katoliiklased (0,51%). 0,33% vastanuist tunnistasid end mitte-kristlike traditsioonide järgijaiks. Neist kõige rohkem (0,12%) oli islamiusulisi ning taara- ja maausulisi (0,09%). 34% küsitletuist ütlesid end olevat usu suhtes ükskõiksed, 14,5% ei osanud küsimusele vastata. 6,1% tunnistasid end ateistideks. 7,99% küsitletuist ei soovinud küsimusele vastata. (Ibid)