tuleks negatiivne; igal sammul tehakse parim otsus; need otsused viivad kogu probleemi lahenemiseni; tööks vajalik tippude tabel, kuhu kirjutatakse iga tipu jaoks tema kaugus lähtetipust ja tipu number, kust antud tippu jõuti; kaalutud graafis liidetakse kaalud ning väljastatakse lühim tee; rakendatakse while-tsüklit. 10. Sorteerimisülesanne. Valiksorteerimine (Selection s.), sorteerimine kuhjaga (heaps.), Shell’i sorteerimine (Shell s.), ühildusmeetod (merges.), loendamissorteerimine (counting s.). Meetodi keerukus, tugevad ja nõrgad küljed. Meetodit tuleb osata kirjeldada ja konstrueerida näidet konkreetsete andmete abil. Sorteerimine – suvalises järjekorras olevate kirjete ümberjärjestamine seni, kuni nad paiknevad kasvavalt vastavalt mingi võtmevälja väärtusele. Valiksorteerimine – mööda massiivi liigutakse vasakult paremale. Vasakule tekib sorteeritud massiiv. Igal sammul
tulevad juure järglased 2 ja 3 jne • Kahendkuhja kasutatakse ka prioriteetidega järjekorra realiseerimiseks. • Sel juhul paikneb kõrgeima prioriteediga element kuhja tipus (massiivi 1. lahtris) ja peale tema eemaldamist tuleb kuhi ringi ehitada 11. Sorteerimisülesanne. Sorteermine kuhjaga (Heaps.), lisamissorteerimine (Insertion s.), mestimisega sorteerimine (Merge s.), loendamissorteerimine (Counting s.). Meetodite keerukus, tugevad ja nõrgad küljed. Mõtle ka näitele algoritmi töö selgitamiseks. 11.1 Sorteerimine kuhjaga (Heaps sort) • Meetod kasutab kahendkuhja • Suuremat vajadust lisamälu järele ei ole. • Sorteerimine toimub kahes etapis: 1. Arvudemassiivist moodustatakse väärtuste ümberpaigutamise teel kuhi. 2. Kuhi sorteeritakse vastava algoritmiga.