Olla nagu kõik või jääda iseendaks
äpardunud ühiskonnamudeli ehitamisel inimeste vaheliste erinevuste kõrvaldamisele. Eesti
ühiskonna mõtleva osa kõrvaldamine oli nagu kanalt pea võtmine. Iseendaks jäämisest ei
olnud siin juttugi, inimene oli ainult pisike osa süsteemist. Ka eestlaseks jäämist püüti igati
tõkestada ja on ka öeldud, et eestlased on praeguseks mõneti slaavistunud. Ühiskonna
ülesandeks anti vaid omale uue tööjõu kasvatamine, millesse suhtuti nagu loendamatusse
massi. Individuaalsust ei väärtustatud ja tänu sellele ei leidnud paljude inimeste tugevad
küljed kasutust, mis viis tööviljakuse languseni ja innovatsiooni puudumise ehk
stagnatsioonini. Kõrgemalt antud käsud olid ebapädevad ja käpardlikud, nende tulemused
viletsad. Selle perioodi tagajärgi leiab Eestist praeguseni meil on väga õhuke kultuurikiht.
Talupojakultuurist iseseisva kõrgkultuuri arendamisele tõmmati viiekümneks aastaks kriips
peale