Kunsti ajalugu
Maja Hildesheimis, 1529), Hoogustunud elamuehitus säilitas enamuses samuti oma gooti
pärase kitsa ja kõrge fassaadi, mille keskosa kaunistati tihti ärkliga. Renessansipärast
horisontaalsust püüti saavutada korrustevaheliste simsside toonitamisega, akende
sümmeetrilise paigutusega ja voluutide lisamisega astmikviilule. Siseruumide jaotuses
domineeris läbi kahe korruse ulatuv keerdtrepiga vestibüül, selle ülaossa avanesid lodzadena
elutoad. Tihti kuulusid selliste majade juurde ka arkaadiga piiratud sisehoovid (Pellerhaus
Nürnbergis, 1602-07, hävinud).
Mõnedes saksa hilisrenessansi ehitustes ilmnes orienteeritus Palladio rangelt klassikalisele
laadile (Augsburgi raekoda, 1615-20, arh.E.Holl, 1573-1646).
Madalmaade 15. ja 16.sajandi ajaloo tähtsaimaks sündmuseks oli vabadusvõitlus Hispaania
vastu, mille tulemusena Holland 17.sajandiks iseseisvuse saavutas. Iseseisvumist toetanud