Metsabotaanika
katvus.
Levik: väiksemate aladena kogu Eestis
Tähtsaim taimekooslus: mustika-kõdusoo-männik.
3.2. JÄNESEKAPSA-KÕDUSOO KASVUKOHATÜÜP (Jks)
Reljeef: madalad tasandikud ja lohud. Allikalise toitumise korral võib esineda ka nõlvadel.
Kõrged kännu- ja tüvemättad kujundavad muutliku mikroreljeefi.
Muld: pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud mitmesuguse sügavusega madalsoo- M´´, M
´´´ või siirdesoomullad S´, S´´, S´´´, mis ülaosas, harvem (lodutekkelises alltüübis)
kogu lasundi ulatuses on hästi lagunenud. Metsakõdu (O-horisont) tüsedus on 2-10
cm, järgneb mustjas- või hallikaspruun hästi lagunenud sõmerja struktuuriga kuni 20
cm tüsedune kõduturba (T-hotisont) kiht. Lasundi alumised kihid on, sõltuvalt
lähtetüübist, mitmesuguse lagunemisastme ja koostisega. Mullareaktsioon taime
juurte piirkonnas on lähtetüübist olenevalt erineva happesusega (pHKCl 4,0-6,5) ning
annaabi.ee 
