Keskkonna ja looduse suhe
Inimkeskses
käsitluses seonduvad kõik väärtused ühel või teisel moel inimesega. Põhiküsimus on selles, kas
loodusel võib olla iseseisvat, inimesest sõltumatut väärtust. Nortoni arvates tekitavad looduskaitse
ja loodusest saadud paremaid väärtustamisi ja rikkalikuma elu kui loodust hävitav tegevus. See
väärtus võiks olla piisav alus kogu looduskaitsele ning poleks vaja oletada, et loodusel on inimesest
sõltumatuid väärtusi.
Inimene peab kasutama piiratud lodusvarusid arukalt, ei või ta loodust täiesti oma suva järgi
kasutada. Kui loodust kasutatakse ebamõistlikult- selle tulemused on nähtavad looduse
saastumisena-, siis väheneb inimese heaolu ja elukvaliteet (Blackstone 1980). Seda kutsutakse
ratsionaalseks inimkeskuseks.
Looduskeskne suhtumine tähendab looduse ja selle kõikide olendite heaolu arvestamist.
Looduskesksust on võimalik jagada looma-,(zoo), elu- (bio) või ökosüsteemikeskseks
(füsiotsentriliseks) suhtumiseks
annaabi.ee 
