Lodumetsas uuenevad puud kõrgetel kännumätastel, mättavahed on vesised. Rohttaimedest kasvab lodus veetaimi (pilliroogu), madalsootaimi (soovõhka, kollast võhumõõka), niiskeile metsadele 72 iseloomulikke taimi (soo-koeratubakat, angervaksa) ja mätastel tavalisi metsataimi (uibulehti, mustikat). Kuivendatud lodumetsast areneb kõdusoo- või lodusalumets. Lodusalumets kasvukohatüübilt lodu- ja salumetsa vahepealne mets, lodustuv salumets või kuivendatud lodumets. Puurindes on iseloomulikud sanglepp ja kuusk, rohurindes angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas. Metsatüpoloogias vastab angervaksa kasvukohatüübile. Luuvili üheseemneline vili, mille seemet ümbritseb puitunud sein ja sellest väljaspool lihakas kiht nt. kirss, ploom, kreek; koguluuvili on nt. vaarikal ja murakal.
annaabi.ee 
